Vuoiggalaš dálkkádatpolitihkain sáhttá dorvvastuvvot sápmelaččaid rivttiid ollahuvvan

Sámi kultuvrra dorvvasteami várás dálkkádatrievdama caggan ja dasa vuogáiduvvan lea vealtameahttun. Dálkkádatdoaimmaid plánemis vuoiggalašvuođa váikkuhusat galget váldojuvvot vuhtii dárkket. Dálkkádatpanela várás muittuhančála buktá ovdan guovddášgažaldagaid, mat gusket sápmelaččaid, ja mat sáhttet adnojuvvot ávkin dálkkádatpolitihka vuoiggalašvuođa árvvoštallamis.  Boahtteáiggis dán barggu doarju maid ođđa dálkkádatlága vuođul vuođđuduvvon sámi dálkkádatráđđi. 

Árktalaš guovlu lieggana eará máilmmi jođáneappot ja nuppástus váikkuha earenoamážit sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusaiguin bargamii. Sápmelaččat leat earenoamáš hávváduvvit dálkkádatrievdama árrováikkuhusaide. Hávváduvvivuohta lea čuovvumuš ee. sámi álbmoga unna sturrodagažis, kultuvrra uhkivuloš sajádagas sihke árbevirolaš ealáhusaiguin bargama eavttuid hedjoneamis.   

Dálkkádatdoaimmat dárbbahuvvojit sápmelaččaid eallindiliid ja kultuvrra dorvvasteami várás. Dálkkádatpolitihkka lea dehálaš válmmastallojuvvot nu ahte sápmelaččaid rievttit váldojuvvojit vuhtii. Riikkaidgaskasaš riektedáhpáhusat čujuhit, ahte dálkkádatdoaimmain eahpelihkostuvvan sáhttá doalvut eamiálbmogiid guoskevaš olmmošriektesoahpamušaid geatnegasvuođaid rihkkumii.  

”Dálkkádatrievdama caaggan unnida dálkkádatrievdama njuolggoáruid, mat čuhcet sápmelaččaide. Dálkkádatpolitihkas sáhttet goitge leat gaskkalaččat maid biehtadahkes váikkuhusat, juos ovdamearkka dihte ođasnuvvi energiija huksen gilvvohallá eanangeavaheamis árbevirolaš sápmelaš ealáhusaiguin. Váikkuhusaid noahkun lea dehálaš, vai sáhttet eastaduvvot ruossalasvuođat ja biehtadahkes vuođđo- ja olmmošriekteváikkuhusat”, gávnnaha Suoma dálkkádatpanela lahttu, professor Jouni Jaakkola. 

Váikkuhusaid árvvoštallan ja čuovvun vuoiggalaš dálkkádatpolitihka plánema veahkkin 

Dálkkádatlága oktan ulbmilin lea sihkkarastit dálkkádatdoaimmaid vuoiggalašvuođa sihke dorvvastit oasistis sápmelaččaid eavttuid bajásdoallat ja ovdánahttit iežaset giela ja kultuvrra. Dálkkádatláhka geatnegahttá dálkkádatdoaimmaid vuoiggalašvuođa váikkuhusaid árvvoštallama. Dálkkádatpanela varas muittuhančála fállá vugiid árvvoštallat vuoiggalašvuođa váikkuhusaid, mat gusket sápmelaččaid.   

Sápmelaččaid dáfus guovddášgažaldagat vuoiggalaš dálkkádatpolitihka válmmastallamis leat ovdamearkka dihte ávkkiid ja ja áruid juohkáseapmi sihke váikkuhusat sápmelaččaid birgenláhkái, ealáhusaide ja dearvvašvuhtii. Oktanaga galgá giddet fuomášumi maid mearrádusdahkama válmmastallamii: leago sápmelaččaid searvevuohta dorvastuvvon dálkkádatpolitihka válmmastallamis, mii guoská sin, ja leago ovdamearkka dihte sámi dálkkádatráđi buvttadan diehtovuođđu váldojuvvon vuhtii válmmastallamis?   

”Vuoiggalaš dálkkádatpolitihka eaktun lea váikkuhusaid ipmirdeapmi sámi kultuvrii. Mii dárbbahit systemáhtalaš čuovvundieđu dálkkádatrievdama kultuvrralaš, gielalaš ja dearvvašvuođalaš váikkuhusain sápmelaččaide, vai dálkkádatdoaimmat eai dolvvole sápmelaš eallinvuogi suddamii váldokultuvrii. Dákkár čuovvunvuogádaga duddjon dorjjolii dálkkádatpolitihka vuoiggalašvuođa”, gávnnaha dutkidoavttir Klemetti Näkkäläjärvi 

Sámi dálkkádatráđđi váfista vuoiggalaš dálkkádatpolitihka diehtovuođu ja sápmelaččaid searvevuođa 

Sápmelaččaid dáfus vuoiggalaš dálkkádatpolitihka váibmosis lea sápmelaččaid searvevuođa dorvvasteapmi dálkkádatdoaimmaid válmmastallamis. Sámedikkis ja nuortalaččaid siidačoakkámis lea guovddášrolla sápmelaččaid oaidninvugiid ja árbevirolaš dieđu sirdimis dálkkádatpolitihkalaš mearrádusdahkamii.   

Ođđa dálkkádatlága mielde dálkkádatpolitihka válmmastallan dievasmuvai sámi dálkkádatráđiin, man bargun lea addit cealkámušaid dálkkádatpolitihka plánain sihke buvttadit diehtovuođu dálkkádatdoaimmaid váikkuhusaid árvvoštallamii ja čuovvumii sámi kultuvrra ja sámi rivttiid oaidninvuogis. Stáhtaráđđi nammadii sámi dálkkádatráđi 24.8.2023.   

”Sámi dálkkádatráđđi lea riikkaidgaskasaš dásisge áidnalunddot, daningo dan barggus ovttastuvvet sihke eamiálbmogiid árbevirolaš diehtu ja akademalaš diehtu. Suomas lea vejolašvuohta doaibmat riikkaidgaskasaš ofelažžan eamiálbmotrivttiid ovdánahttimis dálkkádatpolitihkas”, deattuha Jouni Jaakkola.

Lassidieđut