Vuoigâlijn šoŋŋâdâhpolitiikáin puáhtá turviđ sämmilij vuoigâdvuođâi olášume 

Šoŋŋâdâhnubástus coggâm já toos vuáhádum lii velttimettum sämmilii kulttuur turvimân. Šoŋŋâdâhtooimâi vuáváámist vuoigâlâšvuođâvaiguttâsâid kalga huámášiđ tárkká. Šoŋŋâdâhpaaneel vorâs muštottemčáálus oovdânpuáhtá kuávdášlijd sämmiláid kyeskee koččâmušâid, maid puáhtá ávhástâllâđ šoŋŋâdâhpaaneel vuoigâlâšvuođâ árvuštâlmist. Puátteevuođâst taan pargo tuárju meiddei uđđâ šoŋŋâdâhlaavâ vuáđuld vuáđudum sämmilâš šoŋŋâdâhrääđi. 

Arktâsâš kuávlu lieggân jotelubbooht ko eres maailm kuávluh, já nubástus vaaigut eromâšávt sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi háárjutmân. Sämmiliih láá eromâš háváduvááh šoŋŋâdâhnubástus háittuvaiguttâssáid.  Háváduvâšvuotâ lii ovdâmerkkân säämi aalmug uccevuođâ, kulttuur uhkevuálásii sajaduv já ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem hinái hiäjunem čuávumuš.  

Šoŋŋâdâhtooimah tarbâšuvvojeh sämmilij eellimtiilij já kulttuur turviimân. Šoŋŋâdâhpolitiik lii tehálâš valmâštâllâđ sämmilij vuoigâdvuođâid huámmášdijn. Almugijkoskâsiih riehtitábáhtusah čäittih, ete šoŋŋâdâhtooimâin epiluhostum puáhtá tovâttiđ algâaalmugáid kyeskee olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâi kenigâsvuođâi rikkom. 

“Šoŋŋâdâhnubástus coggâm keeppid sämmiláid čyeccee šoŋŋâdâhnubástus njuolgâ hááituid. Šoŋŋâdâhpolitiikist pyehtih kuittâg leđe meiddei epinjuolgâ negativliih vaiguttâsah, jis ovdâmerkkân uđâsmuvvee energia rähtim kištottâl eennâmkevttimist ärbivuáválijn sämmilij iäláttâsâiguin. Vaiguttâsâi munedem lii tehálâš, vâi pyehtip estâdiđ ruossâlâsvuođâid já negativlijd vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâvaiguttâsâid”, iätá Suomâ šoŋŋâdâhpaaneel jeessân, professor Jouni Jaakkola. 

Vaiguttâsâi árvuštâllâm já čuávvum iššeen vuoigâlii šoŋŋâdâhpolitiik vuáváámân 

Šoŋŋâdâhlaavâ ohtân mittomeerrin lii visásmittiđ šoŋŋâdâhtooimâi vuoigâlâšvuođâ sehe turviđ pelestis sämmilij hinnáid paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Šoŋŋâdâhlaahâ váátá šoŋŋâdâhtooimâi vuoigâlâšvuođâvaiguttâsâi árvuštâllâm. Šoŋŋâdâhpaaneel vorâs muštottemčáálus fáálá vuovijd sämmiláid kyeskee vuoigâlâšvuođâvaiguttâsâi árvuštâlmân. 

Sämmilij tááhust kuávdášliih koččâmušah vuoigâlii šoŋŋâdâhpolitiik valmâštâlmist láá ovdâmerkkân hiäđui já hááitui juáhásem sehe vaiguttâsah sämmilij áigápuátun, iäláttâssáid já tiervâsvuotân. Siämmást kalga pieijâđ huámmášume meiddei miärádâstoohâm valmâštâlmân: lii-uv sämmilij uásálâšvuotâ torvejum sijjân kyeskee šoŋŋâdâhpolitiik miärádâstohâmist já lii-uv ovdâmerkkân sämmilii šoŋŋâdâhrääđi pyevtittem tiätuvuáđu huámmášum valmâštâlmist? 

“Vuoigâlii šoŋŋâdâhpolitiik iähtun lii sämikulttuurân čyeccee vaiguttâsâi addim.  Mij tarbâšep systemaatlii čuávvumtiäđu šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhpolitiik kulttuurlijn, kielâlijn, iäláttâslijn já tiervâsvuođâlijn vaiguttâsâin sämmiláid, amas šoŋŋâdâhtooimah tovâttiđ sämmilii eellimvyevi suddâlume väldikulttuurân. Tággáár čuávvumvuáháduv rähtim tuárjuččij šoŋŋâdâhpolitiik vuoigâlâšvuođâ”, paahud totkeetuáhtár Klemetti Näkkäläjärvi. 

Sämmilâš šoŋŋâdâhrääđi naanood vuoigâlii šoŋŋâdâhpolitiik tiätuvuáđu já sämmilij uásálâšvuođâ 

Sämmilij tááhust vuoigâlii šoŋŋâdâhpolitiik kuávdáást lii sämmilij uásálâšvuođâ turvim šoŋŋâdâhtooimâi valmâštâlmist. Sämitiggeest já nuorttâlij sijdâčuákkimist lii kuávdášlâš rooli sämmilij keččâmkuávlui já ärbivuáválii tiäđu sirdemist šoŋŋâdâhpoolitlâš miärádâstohâmân.  

Uđđâ šoŋŋâdâhlaavâ mield šoŋŋâdâhpolitiik valmâštâllâm tievâsmittui sämmilijn šoŋŋâdâhraađijn. Ton pargon lii adeliđ ciälkkámušâid šoŋŋâdâhpolitiik vuáváámijn sehe pyevtittiđ tiätuvuáđu šoŋŋâdâhtooimâi vaiguttâsâi árvuštâlmân já čuávumân sämikulttuur sehe sämmilij vuoigâdvuođâi keččâmkuávlust.  Statârääđi nomâttij sämmilii šoŋŋâdâhrääđi 24.8.2023. 

“Sämmilâš šoŋŋâdâhrääđi lii almugijkoskâsávt-uv áinoošlajâsâš, ko ton pargoost ovtâstuvvâv algâaalmugij ärbivuáválâš tiätu já akateemlâš tiätu. Suomâst lii máhđulâšvuotâ toimâđ almugijkoskâsâš pälgisčäitten algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmist šoŋŋâdâhpolitiikist”, Jouni Jaakkola tiäddut. 

Lasetiäđuh